Ma lihtsalt ei jõua enam!
Ausalt.. Ma ei ole ühtegi korda puudunud. Mul on vaid üks õnnetu kolm. Käin iga esmaspäev kesklinnas 2h trennis korralikult. Õpin vene keelt korralikult. Tulen koolist ja aitan remonti teha. Kuid meil ei ole vaheaega, kõik läheb hullumeelse tempoga ja rasket üleväsimust ei aita enam isegi terve nädalavahetus magamist. Kui ma juba praegu olen selline, kujutage mind ette 2 mooduli ja kahe nädala pärast. Hetkel kirjutan teile toast, kus on ehitustalad, veerand lage alles, jaapani stiilis voodi ja väike laud arvutiga. Minu tuba. Seda vähemalt kolmeks päevaks veel. Tavaliselt ma ei suudaks olla ka toas, kus pole lage enamikult, kuid nüüd mind lihtsalt ei huvita enam. Pea vajub padjale ja Lollidemaa ründab, tund aega lahingut ja siis hakkab iga keskmiselt 20 minuti tagant ärkamine. Veel ma ei näe laiba moodi välja, kuid rääkimine aeglustub, mõtlemine kiilub aina kiiremini kokku ning ma jään tundides magama.
Olgu, ma siiski näen laiba moodi välja. Kuid see laip koperdab Triinu käsul magama ja ei näe lemmikfilmi.
No comments:
Post a Comment