Punane-valge-roheline

Nagu te aru saite, ma olen jälle siin. Ja jällegi, ma peaksin midagi muud tegema, as per usual. Seekordne kohustus on praktika aruande tegemine, kuid ilmselgelt ma eksisin ära. 

Kooli lõpetamine on juba päris reaalne väljavaade, kuna täna arvestati lõpuks uurimustöö metoodika ära. Ma oli kolme üle nii õnnelik viimati põhikoolis peale matemaatika eksamit. Lõputöö sain ma kokku nelja, ma pidin ära minestama imestusest seal mahalaskmisreas seistes. 

Viide mahalaskmisrivile: 
 
Vahuri roosa lips ees ja kõige lühem seelik, see olen mina. Ma ei ole kunagi piltidele hästi jäänud, siis järjekordne tõestus. ^^

Täna käisin koolis arvutusi järgi tegemas, nüüd nagu närvihaige vaatan iga veidikese aja tagant siseveebi, ehk on väljas. Järgi on veel jäänud soome keel, raamatupidamine ja vist isegi vene keel. Need ja praktika kaitsmine on homme vaja ära teha, sest muidu on minuga kööga. Terve aasta maha visatud. 

Saabunud on ka suur tragöödia minu ellu.. Minu suured klapid on hinge heitnud järjekordselt.. Ehk õnnestub need veel ellu äratada, need on kolm aastat mind kannatanud, nad on lausa rekordi teinud. 

Tagasi üle aja läinud tagastuste trahvimise juurde. 

Kogus hiilguses.

Mina oma hiilgavas Steffani vormis. Kuid minu miniatuursete vormide tõttu näeb see siiski kohutav välja. Tegelikult peaks olema vaid punane särk, kuid sellega olen ma veel jubedam ja seega andis juhataja mulle korseti (see on vaid täiskohaga töötajatel).

Esimene päev Ranna-Steffanis oldud. Ma vihkan seda. Kuid kaastöötajad on palju mõnusamad kui suures Steffanis.

Tagasi sihtrühmade segmentimise juurde.