Lahe.. Kuu aega tagasi sain mina vallaliseks, kaks kuud tagasi sai Triinu vallaliseks ja kuu aja pärast on mul sünnipäev. Mõnus meelde jätta.

Kui Scrat satub šokolaadi nägema:


McMorbid pwns yeh allz!

To Write Love On Her Arms

*Lõpetas just Astridi blogi lugemise*Kusjuures.. Mul on suhetliselt samamoodi. Peale kooli lõpetamist ja kutsekasse sisse saamist võin ma juuksed lõigata nii maha kui ise tahan (mida ma ka teen) ja siniseks värvida. Kuid! Varem lubati mulle, et ma võin endale teha kas rasta või fiiberrasta patsid. Btw, fiiberrastad on samad mis rastad, ainult et neid saab ära võtta ilma kiilakaks jäämiseta. Kuid nüüd paar päeva tagasi.. Kui ma endale need teen, siis visatakse kodust välja.. Eino tänan.. Minu plaan on järgmine: kolin eraldi elama ja siis teen! Hahaha!

Idee poolest on õues juba nii ilus ilm, et ega naljalt ei taha kodus olla küll. Kuid minu ainukene võimalus selleks on Kertu, kes on tööl hetkel.. Rahamasinat oleks vaja, meil mõlemal. Ta pidi helistama kui ta töö lõpetab, siis saab minna kusagile. Pole päris kaua temaga korralikult rääkinud. See bussis kohtumine ei loe. Kuid täna on ehk võimalus selleks.

.:Vennaskond - Disko:.

"Elu on liiga lühike, et raisata seda hoolides neist, kes ei hooli" Laustõde, peaks mainima. Sest miks sa peaksid muretsema kellegi arvamuse pärast, kellel sinust ei ole nii kui nii ei sooja ega külma? Sa ei peagi. Ajaraisk või nii? Kuluta seda aega parem nende peale, kel oleks sinule midagi ka tagasi pakkuda, mitte lihtsalt võtta. on lõpp või sa vajad abi, on nemad need, kellele võid loota.

Sõpru on palju, kuid tõelisi sõpru on ülivähe. See lause kehtib ka minu kohta. Triin, Kristina ja Kertu. Kuid kas on rohkemat vajagi? Palun vastakse sellele küsimusele.

Hei uuesti. Ma lihtsalt ei suuda mainimatta jätta, et mu arvuti on RAAL! Ta otsustas nüüd targa peaga, et tema ei tunnista internetti enam ja ajab kõik kaablid selle vastu. Põhimõtteliselt ajavad mind tema tujud tigedaks juba.. Laadija otsustas ta ka ära tõugata endast. Isa hakkas uurima, mis sellel asjanudsel viga on, mina okupeerisin tema laptopi.
Ollallaaa, Melian pakkus välja idee järgmine Scavanger Hunt Pärnus teha. See oleks ülilahe.. Nagu totaalselt, kuna näpud on mul veidikene põhjas. Rahamasinat oleks vaja, tõsiselt.

Uus algus?

Jäin täna mõtlema, et kas oleks aeg alata otsast? Osa minust karjub selle järgi, kui samas teine osa tahab tagasi vanu aegu, kuis kõik oli veel teisiti. Siis tundus kõik parem olevat. Olin ise õnnelikum ja ei lasknud end kõigutada tühistest asjadest. Kuid nüüd.. Nüüd on kõik teisiti. Enam ei saa tagasi minna ja nüüd seisan nö. ristteel. Ühele poole minnes jätkan niimoodi, nagu olen praegu, jään pendeldama postiivsuse ja negatiivsuse piirile, olles mingil määral see, kes ma olen koguaeg olnud ning ei ole ka samas. Kui valida teine tee, on kindel vaid see, et miski ei jää samaks ja et see pendeldamine negatiivse ja positiivse vahel lakkab. Kuid samas, kes teab? Äkki läheb mööda sama vana rada, kuid väikeste muudatustega? Keegi ei tea, ise tuleb järgi uurida. Kuid tean vaid seda, et õlakotti on pakitud need üksikud paljude seast, kes tõsimeeli hoolivad. Viimase aja sündumstega on see kusjuures suurepäraselt välja tulnud ja parimad on headest eraldunud. Hoolivad need, kes lihtsalt tulid ja küsisid, kuidas sul olla on? Kas tervis on parem? Nemad olid need, kes sikutasid näole naeratuse ajal, kui seda tõsiselt teha ei tahtnud. Niiöelda minu tähed elutaevas. Sellest taevast on eraldunud need, kellel ei ole aega, kes ütlevad et hoolivad kuid seda ei tee ja need kes on lihtsalt võltsid. Nemad on õlakotist maha pudenenud, kui rännakul oli kahtluste ja kõhkluste aeg. Ning sinna nad ka jäävad. Neil oli võimalus. See on küll õel, kuid mis teha.
Seistes keskteel, kaasas vaid õlakott sõprade ja mälestustega, pilved mõistuses ja astun ühele poole, mille suunda ma veel ei tea. Eks hiljem näeb, mis sai. Ja siis saab teada, kas oli õige tee.

10:03

Tere jällegi! Nüüd võib ametlikult öelda, et kevad on käes. Hetkel paistab Päike läbi pool-suletud ribikardinate ehk liigagi eredalt, sest ekraan hakkab vaikselt arusaamatuks muutuma. idee poolest ma peaks koolis olema, kuid nagu näha - ma ei ole seal. Selle asemel olen ma siin, kaklen Winampiga ja ootan, et kell saaks 10.45, et ma saaks hakata kuhugile poole bussi peale tatsama hakata, mis mind viiks kõigepealt kesklinna raamatukokku, kus tuleb nii peaaegu tund aega maha mölutada ja siis jälle üle silla tatsata teisele poole, et minna 3. korda arsti juurde lootusega, et nad on lõpuks aru saanud, mis mul viga on. Välja näen ma kohutav. Silmad on punaseks nutetud, kuna nohu on totaalselt minu üle võimust võtnud ja värvi ka enam mu näos eriti järgi ei ole. Igaõhtused kõrged palavikud hakkavad vaikselt inu kahjuks tulemust näitama.
10:12 - oleks aeg vaadata, kuhu bussipeatusesse ma tatsama pean. *Vaatab järgi* Lõbus, ainult pool kilomeetrit tatsamist. Ehk tuleb siiski hea päev.
Yay, Winamp ei streigi enam.. Eve Of Destiny, mul ei ole sinu jaoks tuju. Peale pikka edasikerimist on ilmselt lühike peatus Repo! peal.
Nende viimaste päevade jooksul, kui Triin on veel koolis olnud, on minu ainsaks kaaslaseks olnud Mortimer, kes on some kind of a missioniks võtnud minu kiusamise. Peaks mainima, et see ei tule tal eriti hästi välja. Ta on samuti korduvalt mainimud midagi sel nädalavahetusel Pärnusse jõudmisest. Haha, seda usun ma alles siis, kui ise näen.

Paari viimase päeva meeldivaim uudis on aga see, et Triinu saab ehk minu mai lõpus toimuvale sünnipäevale. See päev võiks põhimõtteliselt mitte feilida, kuigi kahtlus on suur.
10:30 - Asjad on kokku pakitud, peaks hakkama riidesse panema ja vaikselt bussipeatuse poole tatsama. Kõik vajalikud paberid on ka kaasas, seega jätan ma Sind nüüd selle ajaraisuga, mille sa kulutasid selle lugemisele. Ilusat päeva jätku, ehk näeme veel.