Tere jällegi, kaasmaalased.

Sünnipäev tuli ja läks, tuli šokolaad, läks seegi.. Tuli veini ja see püsib.
See reede on mul siis see kauakardetud/kirutud kutseeksam. Koosneb siis kahest osast. Esimene on teadmiste test (mille hetkeliste tulemuste kohaselt peaks ära tegema suhteliselt vabalt, kuid ei sõnu ära!!) ja teine osa on siis müügisituatsioon. Kui teadmiste testi ära ei tee, situatsioonile ei saa. Situatsioon on mingi hunnik aega mida ma praegu ei mäleta kliendi teenindamist ja situatsiooni lõpus tšeki kirjutamine. Peale võistlust sain ma lõpuks teada, mida ma kogu selle aja olin valesti teinud, seega nüüd tulevad kõik vastused päris kenasti välja. Eksami ajal on seljas kõige esinduslikumad riided mida ma leida suudan ehk triiksärk, seelik, sukad, kingad. Manifique saab see väljanägemine olema.

Peale eksamit lähen ma töööööööööööööööööööle. Ma ei mäleta enam, kellega ma koos olen ainult. Ehk veab ja saan situatsiooni ja seega ka eksami tehtud enne kella 3e, siis ei pea eksamiriietuses tööle jooskma. Kuid varuriided ja jalatsid lähevad kotti.

Minu uusim kirg. (:

Lõpuks tehtud

Ainsaks probleemiks oleks see, et ma kipun ikkagi öösel selle külje peale keerama. Samuti kõrva vastu õlga rammima..

Kollane unistus

Seda (alumine pilt) otsa jooksen iga päev. Lubadus oli, et kui suudan mõlemad otsad ilma peatumatta/ surematta ära joosta, siis pikendan vahemaad. Homsest siis terviserajale.
Pilte suuremalt vaadates on ka vahemaad näha. Alustuseks head.

Selle tükiga sain täna hakkama, kooli minnes. Päris mahe oli isegi. Ainult kurat, oli see vast palav sõit.
Ning seda ka, et kuna tibid keeldusid üksteise selja taga käimast, sõitsin ma koju minnes rattaga autoteele. Yahoo..
Rääkimata sellest, et kõik teed on üles kaevatud nagu põlluvaod.

Good Time Boys - Cinema (Skrillex Remix)

Instant love.

Punane

Loeng tervislikust toitumisest. Keset ruumi on üleüldine vaikus. Kui järsku.. "Take me down to the Paradise City where the grass is green and the girls are pretty! -aaah!" Kohe ei tule meeldegi, et kõne saab ära panna, surus telefoni vastu kõhtu lootuses et see jääb vakka ja paterdan klassist välja, näost sama punane kui juuksed. "Paradise City, jah? Hea valik!" kuulen lektori kiidusõnu ruumist lahkudes. Tagasi tulles küsib ta mult, kas kuulasin lõpuni? Noogutan vaikselt, olles jätkuvalt juustega samat tooni. Vähemalt oli teistel lõbus.

Joome Merilyniga Panga ees Statoli kohvi / piparmündikakaod, sööma Hot-Doge ja ajame niisama mula. Järsku tuleb meie juurde inglise keelt kõnelev neiu, kes soovib küsimusi esitada.. Minu vastused ei olnud vast kõige Eesti-sõbralikumad, kuid ausus on kõige alus..

Täna suutsin vaid kolm korda jalutada oma jooksul käigul. Ühe korra seetõttu, et klappide juhe tuli telefonist välja. See vast ei loe eriti. Kops ei läinudki nii kinni kui kartsin.

Loogiline

Ma olen jõudnud arusaamale, et mul on sügav kiindumus kitarride vastu.

Rip Out The Wings Of A Butterflyd kuulates meenus Sweet Child O' Mine.
Wonderwall.
Polyamorous.
Fallen Leaves & Pins and Needles.
Armastus Päästab Maailma.
Make Me Bad.
Sound Of Madness.
Pride & Halo. 
The Hardest Button To Button & My Doorbell.
How You Reming Me.
etc..

Omakasu

Hahaaa.
Mul on töökoht.
Väike Klaus.
I am expecting tips. ^^