Kaabakas.

Sa väikene kaabakas. Kuidas sa tõesti aru ei saanud? Kõigest sellest, mis vahepeal toimunud on. Ning ma tõesti ei tahtnud sulle kõike seda meelde tuletada ja sind häbisse panna. Kuigi ma seda tegin näilise naudinguga, ma tõesti ei tahtnud seda. Kuid mis kord öeldud, seda tagasi ei saa. Ma ütlesin väga õelaid ja koledaid asju. Anna andeks ? 

Mis edasi?

Ma olen siin, jällegi.

Eile uurimustööd tehes hakkasin ma mõtlema, mida ma edasi teen, peale kooli lõppu (eeldusel, et ma ikka lõpetan kooli kahe kuu pärast..) Ideaalis ma töötaksin (kui ma maininud ei ole, sain ma Steffanisse tööle ettekandjaks, suvehooajaks!) suve ja siis mõtleksin edasi.

Kuid uurmistööd tehes ma jäin fotograafia eriala õppekava täpsemalt lugema ja avastasin, et keda ma lollitan. Minust fotograafi ei saa. Praeguseks arvan ma, et nii ongi parem, sest kui sa alustad tööd sel alal, mida sa armastad.. Sa vihkad seda peatselt.

Selle teadmisega pöördusin ma ühe inimese poole, kes mind alati aidata oskab, kui mul on mure - Triin, minu kallis kaasdebiilik. Ta soovitas mu võtta vaba aasta. Minna reisima, töödata või siis need mõlemad ühendada. Samuti saatis ta mulle paar kasulikku linki, erinevate võimalustega.

Praeguseks olen ma saatnud oma avalduse, et minna UK-sse (Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa) au pairiks, tööle asumise kuupäevaks panin 9 september, 2013. See oleks.. ideaalne, kui ma suudaksingi midagi leida. Sest nagu ütles ka Triin, tagasi tulles on mul ehk siht selgem mida ma teha tahan.. Rääkisin oma mõttest ka emale.. Üllataval kombel oli ta selle poolt kahe käpaga.

Me jõudsime ka veel ühe mõtteni. Nimelt elab mu tädi Iirimaal, kuigi me temaga ei suhtle eriti (paljuski tänu teisele tädile). Mõte oli selline, et kui ta suvel Eestisse tuleb ja juhtub ime, ta tuleb ka Pärnusse, kasvõi minu õepoega vaatama. Ehk õnnestub temaga kuidagi midagi kokku leppida. Ideaal oleks muidugi see, kui saaksin tema juurde minna, (kasvõi ajutiselt) tema juures elada ja seal töödata. Alguses mingi kindla aja, siis edasi vaadata.

Kuid sellel teemal on ka oma konks. Kui seal on parem elu, siis vaevalt ma tagasi tulen. Käiksin Eestis ikka külas perel (kuna vaevalt juba poole suve peal mul mõni sõber alles on. [: ) või teeniksin niipalju, et ma vanemad enda juurde lennutada.

Natuke järgi mõeldes, avastasin, et praegu mul ei ole siin väga midagi mis mind kinni hoiaks.

See on praeguse seisuga minu unistus. Mida te arvate ?