Blööööööö! Muud ei oska hetkel öelda. Sinine värv ei jäänud pähe, vaid tuli koe värvi maha pestes maha. Kokkuvõttes on mul 2 sinist salku ja roheline laik tukas. Järeldus: püsivärviga lillaks!! Mwhahahahahaaa!
Ahjaaa, vahepeal oli ju laulupidu. Jällegi oli see, et reedel Tallinna koos Kertu ja Paksuga. Tsuhh-tsuhh pea et kolm tundi Kertu närviajamist.It was kind of fun. Sinna jõudes tervitas meid üks supiserveerimisest väga tüdinud Triinu, kes demonstreeris meile stiilset võrkmütsi ja supimusklit. Sealt edasi läksmine tipa-tapa sadama D-terminali, et saata ära Soomemaale Sannu. Sad. .:Frou Frou - Holding Out For A Hero:. Kiire reis poodi keefiri (yummmmmm-yummmm) ja rotitoidu järgi, vahejuhtum laternapostiga ning Triinu juures ma olin jällegi. Juku sõnul eksisin ma jällegi siia ära.
.:Rufus Wainwright - Hallelujah:.
Teise päeva hommikul tegime pannkooke!Topelt kõike ja katsetused, et mitu pannkooki pannile mahub, ha, ma sain 6 sinna ^^. Kahest Pisa tornist sai kokkuvarisemisel Eiffeli torn ja koogid olid ülimalt maitsvad. Meiega liitus ka Pisike. Ta oli nii võilille moodi :3 . Ka tema sain omajagu pannkooke süüa.
Järgmine tegevus oli Triinu, Liivi ja Sannuga(Triinu väikevennaga) minna Hilpharakasse juuksevärvi ostma. Peaks mainima, et Triinu vist ei ole eriti tänulik selle eest, et Sannule "MJAUUUUUUUUUUUU!" õpetasin tegema.. Ta praktiseeris seda keset vanalinna peatänavat väga valjuhäälselt, ise minu süles täiesti õnnelik olles. See oli liiga naljakas, ausalt. Kui sinine juuksevärv käes, liikusime tagasi Triinu juurde, Sannu minu seljas reisimas. Siiski mulle väga meeldivad väiksesed lapsed.
Nende juures miniaeg üritas Sannu nende koeraga ratsutada, millepeale Triinu ütles talle surmtõsisel ja kurval häälel:"Ta ei ole koer.." ise koerale osutades. Surmnaljakas.
.:Lenny Kravitz - Ever See You Again:.
Rongkäigu vaatasime ka ära enam-vähem terves koosseisus. 2 korda põgesesime küll läbi selle tuppa, kuid see oli siiski vaadatud. Nägime ära Triinu kooli, minu kooli, Põssa(kes läks täiesti hüsteeriasse) ja Liisa. Wuz fun.
Kuna minu OHMOONist õde ei suutnud endale midagi sooja kaasa võtta, viisime talle kampsuni lauluväljakule. Peale peaaegu 3e tundi ligunemist, üksinda tantsimist ja Vennaskonna kuulamist, ei leidnudki me teda, isegi kui Triinu väljakule sisse läks. Kui rahvas hakkas välja tulema, ütles Kertu äkki, et "Kuule, see on ju Melian!" See oli suht.. yeeright see on Melian, tal on roosa kleit seljas. Lähemal vaatamisel... Oh My Ville.. MELIAN! Kes sattus samuti meie nägemisest hüsteeriasse. Kui läbiligunenud Triinu meieni jõudis, jätkasime me oma teed nüüd neljakesi Triinu juurde. Triinule tuli geniaalne idee lompidesse hüpata, kui meie keskel kõndis. Lõpptulemus oli see, et jooksime kahekesi võidu lompide poole, et neisse hüpata. "Seda nüüd küll vaja ei olnud.." ütles üks nooremapoolne naisterahvas, kui me just tema kõrval olnud sügavasse lompi maandusime. It was like.. Woups... Ning lõpuks tahtsid nii Melian kui Kertu meid mõlemaid ära süüa... Sihtpunkti viimaks jõudnud, tegime teed, sõime maasikaid ja lihtsalt rääkisime.
Mingiaeg eemaldus meist Kertu, kelle majutaja Liisa oli saanud kodupoole tulema ja võttis Kertu peale (Liisa oli ka üks laulupeolistest). Mingiaeg määris Melian nii mulle kui ka Triinule juuksevärvi pähe. Minu juuksevärv läks kohe koos veega alla, kui oli mahapesemise aeg. Peale taksosegaduste läks Melian koju ja meie magama. Kuigi peale pikka rääkimist ei jäänud magama, Paksu ei vastanud telefonile ja mõtlesin veel tund aega asjade üle.. Vähemalt endal oli huvitav. Ja btw: pooltühi õhkmadrats FTW!
.:The Veronicas - Untouched:.
Ning kolmas, ehk laulupeo päev. Päev algas suhteliselt varakult.Triinult sain old-school telefoni laenuks, kuna endaomal sai aku tühjaks ja laadija oli parnus. Oma riidekott vanematele antud, hakkasin kokku lugema inimesi, kes mind oma überlaheda juuksevärviga mõnitavad. Kui sain 20 piirile, oli "Mazenduz". Ja sealt läks edasi ka veel neid.
Ehk masendus missugune. Kui bussiga Lauluväljakule jõudsime, ei olnud mul enam ühte jalga. Nimelt oli täistuubitud bussi ronides jalg jäänud selle kangi vahele, mis ust kinni surub. Nii 2o minutit valulikku sõitu oli ülimalt "lahe", peaks mainima.. Muruplatsile, mingiaeg ilmus sinna ka suhteliselt kuri Kertu koos Liisaga, kes oli meile väga suure rohuplati kinni pannud ja seetõttu kergelt vahutas. Samuti saabus meie juurde Meriliis, kes vaatas mind kui maailmaimet, tuues põhjuseks selle, et näeb mind heal juhul kolm korda aastas. Rääkinud, tema kaamerat korralikult ahistanud, läksime süüa aka hamburgereid otsima. Kui need lõpuks leidsime, olid need head, kuid ei olnud suuruse poolest seda hinda väärt. Meriliisist lahkutud ja Mallut otsima mindud kohtasin venna vanat koorikaaslast, kes polnud vennast midagi kuulnud. Nimelt oli ta kadunud ja vaikselt tekkis uudishimu, kuhu ta end nüüd vedanud on..
.:Secondhand Serenade - Fall For You:.
Malluga kohtutud ja WC järjekorda mindud, helistas meile Meriliis, kuid te ei kujuta ette kui kiiresti pani triinu selle kõne kinni, kui me nägime.. GOBLINIT!!!! Triinu käis kallistas ära, Goblin ei tundud teda küll tema neoonroheliste juuste tõttu ära alguses, vahetas minuga kohad ja minu kord kallistada. Goblinit on hea kallistada, kuigi ta on kõrgel. Ta kallistab pikalt, soojalt ja tugevalt. Sel hetkel olnud kurb tuju oli automaatselt pühitud. Kuigi jah, WC järjekord oli kui sajajalgne ja koosnes rohkem kui sajast soovijast.. Lahkusime sealt ja arutlesime mingi Meliani ja Goblini sõbraga avalikust urineerimisest (kui olla poliitiliselt korrektne). Lahkusime neist ja helistasime Põssale, kuna ei julgenud helistada Meriliisile, kuna olime tema kõne ära lõpetanud lausega "Gobliiiiiiin!!!!!!!!!!!". Põssa kamandas meid enda juurde. Kui tema vaatevälja saabusime, hakkas ta karjuma "ORAVAD VÕIDULE!!!" Eepiline oli see, et mul oli see päev seljas sama pluus, kus see kirjas on.. Nii temalik, peaks mainima. Ja veel temalikum oli järgnev karjatus: " TAHAN PUUKSUT!", viidates sellele et Kertu peaks kohe sinna tulema. Peale paari telefonikõnet, mille sisuks oli see, et Kertu ei saa rahvamassist läbi, võttis Põssa telefoni endale ja andis Kertule karmi käsu enda juurde tulla, tuletornipoolsete peldikute taha. Ja muidugi, Kertu kuuletus sellele nagu kord ja kohus. Põssa juures oli ka Meriliis, kui kõik WCsse läksid ja Põssa vaatama, millal tema kord lavale minna on, ilmus järksu minu juurde.. GERDA!!! See oli suhteliselt eepiline. Tavalised viisakusvahetused ja küsimused Cheesei kohta (Vahemärkus: Yeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee, ma leidsin ta blogi üles uuesti) ning Gerda jooksis minema jällegi.
.:Gym Class Heroes - Cupids Chokehold:.
Mingiaeg liikusime kõik jällegi eri teid: Kertu, Triinu ja mina murulapile, Meriliis oma peret otsima ja Põssa lavale, kuigi ta selle vastu protesteeris. Ausalt öeldes oli selleks ajaks tuju juba suhteliselt nullilähedane, kuna nende kolme päev jooksul oli suhteliselt paljude poolt kõlanud küsimus: "Kas sa Nekoga ei tahaks ära leppida?". Veel paremaks muutis kogu selle päeva see, et murulapil sain peatrauma. Like.. Tänud Sannu ^^. Ma tean et sa ei teinud seda meelega, kuid oli siiski valus saada täie rauaga vastu pead ja peas olevat peavõru, mis suurendas veel kokkupõrge jõudu. ja kõige lahedam oli see, et keel jäi ka hammaste vahele.. >.<
Kui kogu pidu läbi sai, algas minul ja Kertul kojusõit Pärnusse. Triinuga hüvasti jäetud, nenditud fakte, et Kusti on siiski koer ja et osad asjad tema poole jäid, algas sõit. Oli halb ja uimane olla, mis jätkus tänaseni. Hea oli koju jõuda, kuigi kaklesin veel öösel 3 tundi Lolaga, kes on OHMOOOOOON! Mis teha, kui und ei ole..
Kokkuvõttes oli lahe, kuigi tagasi tulin räige peavaluga, kurguvaluga, nohu ja köhaga. Ning ka loaga Meliani blogile. Haha. But hell yes, it was worth it.
.:H.I.M - Heartache Every Moment:.
Eile öösel tuli koju Paksu, kes oli täna hommikul varajane külaline. Tõi kaasa palju lagritsat ja 2 HIMi patchi. Tänud Paksu, kuigi oleks olnud ka ainult sinu üle õnnelik. ^^ Koos sai Blondu ja Triibu üle naerdud, süüa tehtud ja niisama naerdud. Kuigi oli jätkuvalt suremise tunne, oli siiski hea.
Kuid ma olen blogi kirjutanud vahelduva eduga kokku üle kolme tunni ja ausalt öeldes ei viitsi enam, seega, kui midagi jäi selgusetuks, on küsimusi või soovid lihstalt rääkida, tead kust mind leida. Nägemsieni.
