Loeng tervislikust toitumisest. Keset ruumi on üleüldine vaikus. Kui järsku.. "Take me down to the Paradise City where the grass is green and the girls are pretty! -aaah!" Kohe ei tule meeldegi, et kõne saab ära panna, surus telefoni vastu kõhtu lootuses et see jääb vakka ja paterdan klassist välja, näost sama punane kui juuksed. "Paradise City, jah? Hea valik!" kuulen lektori kiidusõnu ruumist lahkudes. Tagasi tulles küsib ta mult, kas kuulasin lõpuni? Noogutan vaikselt, olles jätkuvalt juustega samat tooni. Vähemalt oli teistel lõbus.
Joome Merilyniga Panga ees Statoli kohvi / piparmündikakaod, sööma Hot-Doge ja ajame niisama mula. Järsku tuleb meie juurde inglise keelt kõnelev neiu, kes soovib küsimusi esitada.. Minu vastused ei olnud vast kõige Eesti-sõbralikumad, kuid ausus on kõige alus..
Täna suutsin vaid kolm korda jalutada oma jooksul käigul. Ühe korra seetõttu, et klappide juhe tuli telefonist välja. See vast ei loe eriti. Kops ei läinudki nii kinni kui kartsin.
No comments:
Post a Comment