Bang! Ja sügis on siin. Brr...

Tere jällegi, kallis tundmatust lugejast lillkapsas. Käimas on viies koolinädal. Homme ehk reedel lõpeb esimene moodul, mille lõpuks on ainult üks kolm, ülejäänud neljad-viied. Pole ausalt öeldes aastaid end nii edukalt tundnud. Järgmise mooduli tunniplaan on suhteliselt mõrvav. Ning inglise keeles on iga tunniga aina suidsiidsemad mõtted iga tunniga. Hea uudis on see, et ma võin seal teha suht mida tahan. Kaasa teen siis kui soovin v kui ei viitsi enam joonistada/kritseldada/kirjutada. Tegelikult ma peaks tõesti kaasa tegema, kuna see maksab mulle hiljem kindlasti kätte. Koolis on kohutavalt külm. Selline tunne on, et olen organiteni läbi külmunud. Ainus vahe on koolis või koolist väljas olles see, et koolis sees ei puhu tuul. Värinahood käivad koguaeg Aga tegelikult ei taha Sa sellest kuulda, kas pole nii? Huvitav, kuidas ma küll siia sattusin.. Ahjaa.. Liisa palus mul blogi kirjutada. Seejärel mõtlesime, miks tema Rihannat ja miks mina Sexybacki kuulan. Hetkel on peas taoline mõte, kuid miks ma Smack Thati kuulan. Suhteliselt nostalgialaks.

Järgmine mõte viib selle juurde, et ma olen suhteliselt psy-trancei peale üle läinud. Kuigi enamik ei usu seda, ei ole see vaid vaibakloppimine. Selles on tohutult palju erinevaid elemente, erinevaid osi ja erinev taust igal lool. Kuid see ei tähenda, et ma oleks Punk-Rockist jms jumalate nektarist loobunud. Ühel hetkel kuulan Headhunterzit, teisel hetkel jällegi Green Dayd. Järsk stiilimuutus hoiab vähemalt minul meele selge. Kuid psy-trance on hea veel ühe asja vältimiseks: ülemõtlemise. Kallis kaasdebiilik Triin on vist ülemõtlemisest ajukasvaja saanud. Näiteks paar nädalat tagasi oli tõsine ülemõtlemine käsil ja kuna mul ei olnud poolest päevast jutukaaslast (ta läks arsti juurde), oli tunda vaikselt masendust ligi hiilimas. Seega läks käiku loovahetus ja täisvolüümil läks mängima Southstylersite Pounding Sensesi Deeper Insinde Mix. Elemendid täitsid terve keha ja muusika uhtus kui hiidlaine üle kõigi masenduse mõtete. 25 minutit kuulasin järjest samat laulu ja kui järsku avanes uks matemaatikasse, sain seal ka suure töö nelja. Ning teekond koju mööda Jaansoni rada jalutades kulges Green Day saatel.

Üleval olev pilt on pärit ühest minu ja Liisi jalutuskäigust koju mööda Jaansoni rada, kui oli ülimalt huvitav ilm. Ma ei ole kindel, kas pildile jäi see suhteliselt ilus vaatepilt hästi, kuid minuarust oli see väga hea. Kasutatud kaamera on Liisi oma. Minu seebikarp oli kodus. Järgmine päev oli kaasas ja imeilus ilm oli. Karp oli kaasas aga kas patareid olid? Muidugi ei.

Paar nädalat tagasi oli Scavanger Hunt. Vahepeal oli teada, et me jäime esimest kohta Melianiga jagama, kuid arvestades seda, kuidas Neko tuli uhkustama, et me ei saanud esimeseks ja tuju räigelt miinustesse viis, ilmselt me seda ei teinud. Pole aimugi mitmendaks me jäime ja ega see ei loe ka. Võistkond oli vist isegi parim läbi aegade, kuid kahjuks ei olnud Kerut jaGoblinit. Siis oleks olnud superlux. Me olime Triin, Astrid, Liisa, Maarja, Mina. Ning ma ei teadnudki, et tagurpidi olles saab ka neelata. Kuid nüüd on ise järgi katsetatud ja veendutud. Ülimalt huvitav. Võrreldes ennast esimese ja viimase Scavangeriga, siis võin julgelt öelda, et olen kordi julgem. Kui esimesel ei teinud pea et midagi, siis sellel tegin väga palju. Liisal tuli ka täiesti geniaalne plaan, mis puudutab Elementi L-i. Täiesti geniaalne, poleks ise kunagi selle peale tulnud. Seega, šokolaadi-küpsis sulle.

Samuti oli eelmainitud isikuga ka kohtumine pühapäeval. Võiks öelda, et sattusin isegi temast vaimustusse. Geniaalne, nagu ka ennem olen öelnud.
Emased ja isased, Liisa!




Ning ei ole ilmselt mingi üllatus, kui ma ütlen, et ma peatusin Triinu juures. Ma arvan, et ma lähen Jukuga sõjajalale, kui ta mind veel tibiks kutsub. Armastan teid mõlemaid =). Iga päev tuleb kallitele inimestele öelda, et sa armastad neid. Paul õpetas seda mulle. Peale seda kui ta 2005ndal aastal peaaegu suri, oli tema ainus mõte ennem teadvuse kaotamist, et ta ei öelnud oma selleaegsele kihlatule, et teda armastab. Kuna päris mitmeid kordi on ka minu enda surmast puudu jäänud mõni sekund või isegi vähem, otsustasin seda järgida. Kunagi ei tea, millal on aeg minna. Arvestades seda, et eile jäi surmast puudu vaid üks samm.

Kutsekoolis on tõsiselt palju ilusaid inimesi. Nii isaseid, kui ka emaseid. Tihti on juhus, kui ma vaatan mõnda emast ja tahtmatult hakkan mõtlema sellele võimalusele, et kas ma olen bi. Kui ka oleks, siis ma ei oleks üldse imestunud.

Tegelikult peaksin ma õppima vene keelt. Strastvitje, ja zavut Brit. Mnje stestnatset let. ja zivuv na kosmos. Ja budu pradavtson. Ja radilas na pervõi kursai. Selle viimase õiguses ma ei ole kindel. Ideeliselt on seal kirjas, ma õpin esimesel kursusel. Kuid on on võimalik, et käin koolis esimesel kursusel. Ma olevat ainus, kes hakkab keset vene tundi Krokodill Gena laulu laulma. Ja pärast seda pool päeva Sinist Vagunit.

Winamp on täiesti kadunud.. See kül meeldiv ei ole. Ei ole hetkel tuju James Blunti kuulata.. Wait.. Mida ta mul üldse arvutis teeb? Fort Minor, palju parem. Samuti üks viimaseaja lemmikuid. Hmm.. Ebameeldivatest asjadest rääkides.. Mort kirjeldab, kuidas ta mingi emasega dušši all käis ja teda vägistati.. Didn't want to know that. Henri otsustas minu elust lahkuda, kuna eelnevaga suhtlen. Väidetavalt kavatseb tagasi tulla alles siis, kui mind on katki tehtud. Meeldiv. Goodbye, bigger brother.

Järjekordne avastus: kõik on harašo, kuni ma armunud ei ole. Järjekordne tõestus sellest, et armastus on kasutu emotsioon. Avastus vol 2: Koperdasin kogematta oma hingesugulase otsa. Kuradi nunnu hingesugulase otsa.

Ma leidsin üles koti, mida nii 3 aastat otsinud olen. Erkpunane, paar uuendust peale ja läheb kasutusse. Ilmselt läheb sinna peale H.I.Mi patch, mille Martin kunagi ammu sünnipäevaks kinkis. See pole siiani kasutust leidnud. Nüüd ilmselt see ka seda saab.

Blah-glah. Ma kobin vene keelt tõlkima ja kaalutlen blogi avatuks vaid valitutele tegemist edasi. Palun feedbacki sellel teemal. Lahkun siit, klappides kostumas Still Dolli mees-versioon, kus laulan Zero/Ichiru. Häält muudetud, kuid tõepärane. Byebye, kallis tundmatu lillkapsas.