Hommikust, siin Scrat. kell on 12:35 laupäeva hommikul. Õues on jumalik ilm : pilves ja päikesenärakas ei paista.. Kõik on eilsest vihmast ilus smaragdroheline. Aga minu kallis venna sai eile 13. Ning erinevalt minust pidas ta sünnipäeva.See oli väga meeldiv, peaks mainima.. Kodus oli kokku 12 inimest: 10 külalist, minu venna, mina ja terroristist kass. Õhtu algas sellest, et läksime KunstMurukale jalkat mängima, peale seda jooksuga võidu koju. Seal ma käisin nii toredalt kurvis pikali, et ise ei saanud püsti enam. Keha keeldus funkamast. Mis siis ikka, vinnata püsti ja kui keha funkama hakkas, jooksin edasi.
Pärast tegime lõket. Oi kurva, see lõke tuli ikka väga ilus.. Isegi kõrval olnud puu/põõsas läks põlema.. Kustutamisel ei olnud minust ja minu püromaansest vennast ikka absoluutselt kasu, me lihtsalt vaatasime ja jõllitasime seda põlevat puud/põõsast.
Hetkel mängib Terminaator - Ainult Sina Võid Mu Maalima Muuta
Järgmine õnnetus toimus uusi enesekaitse võtteid õppides. Tasakaalust välja ja peaga vastu mingit teravat asja.. Natuke immitses verd ka. Topiti mingit imerohtu peale ja voila, korras.. ISegi valus ei ole enam..
Aga mina sain oma vihmavarju sisse õnnistatud lõpuks. Kuigi see lehkab nüüd õudsalt lõkketossu järgi.. Hehee, kui vahepeal vihmavarjuga "terviserajal" jalutamas käisin,karjus keegi mu seljatagant: "ou, sina, heleroheline ilmutis musta vihmavarjuga! Kaua me näinud ei ole, 3 aastat?!" Mulle meeldib lambist vanade sõpradega kohtuda.. Eriti neile sülle karata.. Vihmavari sai kole poriseks lompi visates..
Eile õhtul aga ilmus välja kunagine kallim, Asser.. Ja ta oleks nagu mingit head õnne toonud, leidsin kohe ka Hipide Shinigamide pildi üles, mille neko oli kunagi saatnud.. Ainukene jama oli sellega see, et ma ei mäletanud, kas ma panin selle pildi kuhugile üles/tõmbasin mp3-mälupulgale/ei teinud sellega midagi ja peale ühte nendest tegevustest ära kustutanud ja prügikasti ära tühjendanud.. Aga kohe kui tema vestlusaken ilmus, samal hetkel tegin kogematta lahti Seetheri albumi Finding Beauty In Negative Spaces ja seal see oligi.. Kui meeles on, lisan selle blogi lõppu..
Täna 11 ajal üles ärgates oli meeldiv vaatepilt.. Hommikumantli peali visanud, läksin vaatama, kas vennas magab alles ja kas ta pannkooke tahab.. Aga peale valjut koputust ja tavalist hüüdlauset: "Sul on 5 sekki aega, ma tulen kohe!", ust avades, leidsin põrandalt 5 poissi CS-i pleiamas, Fallen Leavesi muusikakeskusest valjult kuulamast .. Pool eilsest seltskonnast oli siiski ööseks jäänud.. Nojah, ülejäänud majarahvas oli siiski kusagile ära läinud ööseks. Ja laatsaretist sai järsku supiköök.. Ja nüüd, kui kell on 13:37, on need 5 koos minu ja mu kahe hoolealusega ikka siin.. Kui tüütu..
No comments:
Post a Comment