Scream!

Hola. Scrat siin. Aga mina sain täna 15. Ja mis oli tõsiselt positiivne tänase päeva jooksul, oli see, et nii paljudel oli meeles see.. Näiteks esimene õnnitlus saabus msn-i teel kell 00:10. See oli positiivne algus päevale. Järgmised 3 õnnitlust saabusid telefoni teel kell 4 öösel paariminutiliste intervallidega. Esimene helistaja oli Triinu. temaga rääkinud, vajutasin telefoni klapi kinni ja magasin paar minutit. Kuid see rahu ei kestnud kaua, paar minuti pärast hakkas padi tänu telefonile uuesti värisema. Kevin kallis oli.. Temaga jutt räägitud, ootas unedemaa.. Paariks hetkeks.. Aga kes kolmas helistaja oli, seda ma tõesti ei mäleta enam. Kuid küll ma selle teada saan kuidagi. Hommikul kerge põige Lepa Kaubamaja taha ja kooli.. Positiivne oli see, et kehaline jäi ära.. Ning ka see, et mul on nüüd suured stereo-süsteemiga klapid. Väga mugavad

Aga Triinu kirjutas mulle luuletuse! Ja siin see on: (Please don't kill me, Lendorav)

Kallis väike armas Scrat,
kas said täna vanemaks?
Kasvasid sentimeetri-kaks,
või lisasid kilo ja olen nüüd paks?

Oh ei! Muidugi mitte!
Miks peaks nii, kuis kirjutatud ette?
Vanemaks said vaid aasta võrra -
ära palun mind nüüd maha mõrva
(Lastevanglas pole hea elu)

Sünnipäev sul täna on ja see on hää,
mis sest et kestab vaid üks päev,
mis sest et homme täitsa tavaline päev,
sest meenutades tänast sa läbi aasta läed.

Mul on suhteliselt suva, kas teile meeldib see või ei, kuid mulle meeldib see hiiglama. Tal on õigus, eelnevast eluaastast on tõesti, mida mälestustes igavesti edasi kanda.Ning ka see õhtu on mäletamist väärt.