Palju aega on möödas viimasest informaatilisest postitusest. Kuid kuna kellegile ei ole minu olemasolu meenunud, siis ilmselgelt vahet pole. Kuid kui ise just vanu postitusi lugesin korra, oli endal muhe lugeda. Seega..
Kuna iseendaga rääkimine on alati olnud üks minu tugevatest külgetest, eks ma siis räägin. Vahepeal on nii mõndagi uut toimunud. Näiteks sain ma legaalseks. Ning.. Täielik pettumus, keegi ei ole minult dokumenti kordagi küsinud. Mitte, et ma nüüd massiivselt jooma/ suitsetama oleksin hakanud, kuid ekperimendi mõttes olen näiteks J-le tema enda kaardiga tubakatoodet ostnud, kuid ei miskit. Igav.
Samuti on mul ime kombel olemas suveks töökoht. Üllatus-üllatus, ma olen müüja. Iseenesest hea,kui saab seda kaks aastat kogutud kraami kusagil ära kasutada. Kuid ütleme nii, et joodikud ei ole väga minu teema. Esiteks nad haisevad. Teiseks nad karjuvad ja õiendavad. Pädevus-testi päeval pani lausa imestama, kuidas müüjad suudavad rahulikud olla nende peale. Nad tulevad oma viina-lebraga sinu juurde, mõni neist seisab vaevu püstigi(minu korra ajal ei suutnud üks sedagi, vaid istus oma korviga maas(milles oli ohtralt süütevedelikku)ja liikus edasi end tagumikku pidi edasi vedades)).Kuna praegu on veel kooliaeg, siis käin ma peale kooli poole kohaga, niipalju kui mind tol hetkel vaja on. Ning umbes 17. juunist olen täiskohaga tööl.
Kooli teemalt veel niipalju, et lõputunnistusel on minu keemia hinne 4 ja üks matemaatika töö veel 4/5 peale teha ning ma saan mooduli 4/5 ja olen eksamist vabastatud. Minu püüdlus-unistus alates 2009 aasta sügisest, kui matemaatika tunnid algasid. Ülejäänud hinded on 4-5-ed, kui üks eesti keele kolm välja arvata.. Ma ei tea ise ka, kuidas see sinna sai, täiesti ausalt.
Fotograafiast niipalju, et lõpuks sai Olympusele muretsetud M42 keermega vaherõngas. Minu lemmikobjektiiv on hetkel Industar. Kiti digisid kasutan palju vähem, klassipildil näiteks ei viitsinud küll Induga jamama hakata, panin lühikese Kiti ette. Pildid tulid kummalised, kuid minu grupp ongi kummaline..
Minu kass on siiski jätkuvalt poolemeelne. Pole uudis, ma tean. Kuid nüüd on ta paks takkatraavi. Kummaline on see, et kui korteris on kõik aknad lahti, ta lihtsalt istub akna all põrandal ja karjub omaette. Müstika. Kuid kui mina koduuksest sisse tulen, üritab ta vahest lipet lasta minu jalge vahelt. Kummaline elukas..
Nautige Vaiko Eplikut ja Eliiti.
Sayoh järgmise korrani. (:
No comments:
Post a Comment