Panic disorder (ingl.k)

Seletus
Paanikahäire all mõistetakse psüühikahäiret, mille keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude esinemine, millega kaasuvad kehalised ja mõttelis-kujutuslikud sümptomid.

Ülevaade

Paanikahäire puhul on domineerivaks probleemiks korduvad paanikahood, mis võivad alata ootamatult ja peaaegu igas olukorras. Paanikahoog seisneb intensiivses kartuses või ähvardava õnnetuse tunnetamises ja on seotud mitmete füüsiliste aistingutega. Paljudel häire all kannatajail lisandub paanikahoogude tagajärjel ka hirm avalike kohtade ees ja neid hakatakse vältima.

Paanikahäire levimus võiks olla 1,5-3% rahvastikust. Paanikahäiret esineb 1-6 korda sagedamini naistel. Mitmes uurimuses on leitud, et paanikahäirega inimesed on juba lapsepõlves kannatanud ärevuse all, mis on avaldunud näiteks kooli-või lahusolekukartusena.

Juhuslikke paanikahooge võib ette tulla ka tervetel inimestel.

TEKKEPÕHJUSED JA –MEHHANISMID

Kõik tehtud uuringud on andnud kinnitust häire pärilikutausta olemasolule. Patsientide pereliikmete uurimisel on esimese astme sugulastel leitud ärevushäireid 13-49 %-il.
Arvatakse, et paanikahäire korral toimub aju hingamiskeskuse liigne aktiveerumine (nagu lämbumise korral) ning see valehäire antakse edasi kogu organismi - tekib hüperventilatsioon ehk hingeldus ja samutisurmahirm, soov põgeneda.
Kognitiiv-käitumusliku paanikahäire mudeli alusel väidetakse, et paanikahoog tekib kehaliste või psüühiliste sümptomite katastroofilisel tõlgendamisel. Näiteks sellist sümptomit nagu pearinglus tõlgendatakse kui jõuetusetunnet ja südamekloppimist, kui märki tekkivast südamerabandusest.
Harilikult saavad väärtõlgenduse kõik ärevusega seotud sümptomid ja need väärtõlgendused omakorda kasvatavad ärevust ja sellega seotud kehalisi tunnuseid.

SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE

Paanikahoog avaldub inimesele sageli ootamatult ja tekibilma nähtava vallandava tegurita. Hood kestavad tavaliselt minuteid, enamasti alla poole tunni, hoogude sagedus varieerub ja nad võivad vallanduda ka öösel magades.
Hooga kaasub nii kehalisi (valud rindkeres, ebareaalsustunne, südamekloppimine, lämbumistunne jne.) kui mõttelis-kujutuslikke sümptomeid (näiteks surmahirm, hirm hulluksminemise ees või hirm kaotada enesekontrolli).
Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja kehalised sümptomidsedavõrd, et inimene katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist kiirustades või põgenedes. Paanikahoogudele lisandub sageli püsiv hirm paanikahoogude kordumise ees, mis aitab üleval hoida hoogude vahepealset ärevust.
Paanikahoogudele võib sageli lisanduda agorafoobia ehk hirm ja olukordade vältimine, kust lahkumine võib olla raske või piinlikkust tekitav või abi pole käepärast.