You and me baby

Tere?

Mina siin. Ma lõin blogi kinniseks. Miks? Sest ma lihtsalt ei tahtnud, et suvalised loeks seda või siis jalutaksid siia need, kel siia asja ei ole.

Täna tuli Vampire Knighti uus osa välja. Seda ei olnud suhteliselt natuke aega ilmunud ja siis ma olin selline õnnelikum, kuna mulle see meeldib. Selline ilus ja armas. Alati kui ma seda loen, tuleb mulle millegipärast meelde vanade raamatute lõhn. Kummaline, kas pole?

Ma võtsin täna Asjaajamise tunnis kaks uut aadressi postcrossingust. Üks läheb Leetu neiule, kes ei ole vist ise ka oma nimes kindel ja teine läheb vanahärra draakonisõitjale UKsse. Kuid ma sain ühe postkaardi ka täna. Hakkasin kooli minema, 11.05se 19ne peale. Lähen tatsan tee peale, vaatan - postiauto. Lähen tagasi ja mõtlen ehk ma saan ka midagi. Ja mida ma näen? Mulle on postkaart. Keegi ei kirjuta mulle enam ja nüüd on suhteliselt nunnu leida nii postkastist endale postkaart. Seekord tuli postkaart Põhja-Ameerika mandrilt. Eestis läbis ta ennem minuni jõudmist Tallinna ja siis Tartu postkontori.

Mul on helesinised päikseprillid. Sellised hästi odavad, kuid mulle nad meeldivad. Koguaeg ma kas unustan nad koti panna või siis ma ei pane neid ette. Kuid nad on siiski olemas. Kuid pärisprillid meeldivad rohkem. Kuigi ma millegipärast neist pidevalt üle/alt vaatan.

Starstrukk hakkas mu kõrvus mängima. Täna terve päeva mängis peas Külaliste Seks On Teema. Selline kergelt muigama ajav.

Mulle ei meeldinud see, kui Liis nutusena kooli tuli. Tekitab tahtmise kedagi surnuaeda saata ja sinna jätta. Kudi ehk ma olin piisavalt totu, et ta kasvõi korraks oma mured unustas ja naeris. Ma loodan vähemalt. Elukutseline kloun, kui ma neid ei kardaks nii väga.

Homme on 1. juuni. Lastekaitse päev. Naljakas on see, et kui ma väikene pätakas olin veel hullemini jalgu lohistasin ja komistasin kui nüüd, siis ma kukkusin end alati lastekaitse päeval katki. Nii nunnult, et mulle lükati niidid sisse. Ma mäletan, et kõik korrad lükati mulle niidid nõelaga sisse vanas haiglas. Selles roosas majas, mis oli vanglast üle tee. Millegipärast tegi see mulle nalja alati. Kui vanaisa haiglas oli, mida jutus päris tihti, siis ma üritasin alati kõrgelt aknast vanglasse sisse näha. Mulle meeldis see haigla. Praegune on kuidagi.. Väga plastikust. Kuid peale seda, kui haigla kolis, ei ole ma katki ennast kukkunud. Võibolla isegi ennem. Kuid jah, mul oli jube kahju, kui nad kolisid. Sest praegune haigla-hoone meenutab mulle vaimuhaigete kinnipidamisasutust alati. Vist seetõttu, et kui me sealt ükskord mööda sõitsime, siis miski ronis akna peal.. See hirmutas mind veidi.

"In a crooked little town they were lost and never found.." This song makes me smile. For some reason, Billy Talent reminds me of a smell, again. Smell of new textbooks in the autumn. The same thing is with Sunrise Avenue and Shinedown. I like songs that seem mainstreamish but they are not. Like the song Second Chance. It says that sometimes goodbye is a second chance. Why the hell not.

Ma vaatan laual ringi ja ma ei vaidle vastu ka, siin on kohutav segadus.. Toidupulgad, pliiatsiopsid, kaks kinkekotti, peekoni-tukid, CD,DVD, väljatõmmatud paber Nosi asjadega, pudel vett mis on siin sada aastat ja palju muud jama. Samuti ka postkaardid. Fotopaber ja valmisprinditud pildid. Ma prindin ühe pildi välja, kindlasti. Ühe tähtsa pildi. Kuid mul homme aega on, seega saan mässata.

Ma lähen hambaarsti juurde homme. Algab esimene osa ravist, ehk. Ja naeratuse tagasi saamisest. Ise olin loll ja nii kaugele lasin sellel areneda. Paras mulle. (:

Homme on ka Krissul sünnipäev. Ehk palju õnne kallis. Sa ootasid seda päeva nii kaua ja nüüd viimaks on see käes.

Ai. Telefon kukkus jala peale. Huvitav kas ta vihjab millegile?

Nüüdseks on minu üllatus ilmselt juba paljastunud. Täpselt kell 00.00 meie aja järgi lendab üles pilt noormehest ja neiust autos, kui nad mõlemad väss on ja neid kaameraga kiusatakse. Noormees on neiu süda. Temajaoks kõik, mis olla saab. Sest ta on muutnud teda õnnelikumaks kui ta on väga kaua olnud. Ta loodab noormehega väga kauaks kokku jääda. Muidugi nad urisevad vahepeal, kuid nad ei mõtle seda tõsiselt. Tal on alati kohutavalt kahju, kui on ta meele kurvaks muutnud või ei ole suutnud seda paremaks muuta. Sest tema jaoks on see noormees kõik. Hästi paljud ütlevad et nad sobivad ja nad näevad koos armsad välja. Seda arvan ka mina.

Ja üles ta lendaski. Edu neile kahele. Mina lõpetan siin ja kuulan Bad Touchi edasi.