Saturday, September 5, 2009

"Ma olen ajutiselt gei!"

Nii teatas Neko Kertu juures, kui viimane tahtis riideid vahetama hakata ja teda taheti toast välja lüüa. Ning veidi aja pärast ta lisas:"Kuid ainult siin majas". Kuidas me sinna üldse sattusime? Huvitav lugu.
Peale äratuskella, mis oli: "Kui sa kohe neid võtmeid mulle ei anna, ma löön sellesama noa sulle kõrri!" Kohe oli teada, et siit hullumajast tuleb võimalikult ruttu uttu tõmmata. Kõvasti aitas kaasa ka see, et ema oli linna poole minemas samal aja. Esimesed riided selga, prillid ette ja raamatud kotti. Tripp raamatukokku ja siis tuli küsimus mida edasi teha. Meenus, et Neko oli kunagi end Masinatehasesse giidiks pakkunud. Peale telefonikõnet pidime kohtuma Turu bussipeatuse juures olevas pargis.
Hmm.. Masinatehase sissepääs oli päris normaalselt blokeeritud, kuid mööda aeda ronides sai päris hästi sinna sisse. Tho üles saamine oli tänu minu kõrgusele veidi problamaatiline. Seega mind sikutati üles. Hmm, sellest ilmselt ka tunne, nagu käsi oleks otsast venitatud. Kuid Masinatehas ise oli suhteliselt lahe. Alla ootuste, kuid lahe siiski. Klaasikillud jms juura aga laamendas ja lõhkus tangid veidi ära, ses mõttes halb.
Pärast kalda kohal kõlkumist oli kõht tühi ja aeg Kertut külastada. Kuigi Neko arvas, et teda sisse ei lasta, siiski lasti. Peale mõningat naeruhoogu ja Kertu näpu lõhkumist tahtis Kertu oma toas riideid vahetada, kuid lõpuks läks kusagile mujale. Nende kahe vahel on väga jube käia.. Kui minema hakkasime, tahtis Neko midagi Kertule näidata ja näitas seda üle minu, nagu polekski -.-*
Mingi hetk hakkas Neko Kertut kiusama ja peaks mainima ja see oli isegi marunaljakas vahelduva eduga. Kuid kõik lõbus saab ükskord läbi ja oli aeg koju minna, ennem kui isa koju jõuab ja jama võib tekkida. Aga koju jõudes tuli välja et minu kallis vennaraisk kadunud juba hommikust saati. Kõnedele ei vasta ja keegi ei tea ka midagi. Hahaha.. Kell on pool kaks öösel ja tuigerdas tuppa.

Blah, ma ei ole võimeline enam üleval olema millegipärast. Homme vb arsti juurde, sunniviisiliselt. Eks näis, kas seekord on viga midagi v ei. Tho minek ei ole täiesti kindel. Aga head ööd, kallid lillkapsad.

1 comment:

Mirr Dhale Põssa said...

*naerab end hernepirukaks*